{"id":55560,"date":"2020-04-14T19:16:16","date_gmt":"2020-04-14T19:16:16","guid":{"rendered":"http:\/\/tuulivahtra.com\/embarrassed-about-showing-your-feelings\/"},"modified":"2025-11-01T14:37:06","modified_gmt":"2025-11-01T14:37:06","slug":"kui-tunneme-piinlikkust-parast-tunnete-naitamist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tuulivahtra.com\/et\/kui-tunneme-piinlikkust-parast-tunnete-naitamist\/","title":{"rendered":"Kui tunneme piinlikkust p\u00e4rast tunnete n\u00e4itamist"},"content":{"rendered":"

Kas oled tundnud piinlikkust v\u00f5i kahetsust saadetud s\u00f5numi p\u00e4rast? V\u00f5i sellep\u00e4rast, et n\u00e4itasid oma pettumust ja kurbust? Minuga on seda juhtunud ning jagan teiega, mida ise \u00fchel sellisel korral \u00f5ppisin.<\/p>\n

Tol korral olin ma pettunud, nutsin ja otsustasin oma muret s\u00f5braga jagada. Saatsin talle h\u00e4\u00e4ls\u00f5numi. Need tunded ei olnud temaga seotud ja mu s\u00f5num ei r\u00fcnnanud kedagi, kuid ometi m\u00e4rkasin, et k\u00fcmmekond minutit p\u00e4rast s\u00f5numite saatmist hakkasin piinlikkust tundma. Mulle tundus, et olin teinud oma pettumusest liiga suure numbri ja ehk poleks pidanud seda jagama hakkama. Stop!<\/p>\n

Korraga ma taipasin, et neid m\u00f5tteid m\u00f5eldes, olin ma liiga karm enda vastu ja tegin oma sisemisele lapsele haiget<\/strong>. Minu sisemine laps oli pettunud p\u00f5hjusega ning tal oli \u00f5igus neid tundeid tunda. Ma vabandasin enda ees ja hakkasin oma tundeid valideerima. Selle asemel, et l\u00fckata oma haavatavat osa eemale, ma hoopis pakkusin oma sisemisele lapsele tuge ja olin endaga kohal.<\/p>\n

Kust selline piinlikkustunne tuleb?<\/h2>\n

\"LapsKui me tunneme piinlikkust v\u00f5i h\u00e4bi oma tunnete ja nende v\u00e4ljan\u00e4itamise p\u00e4rast, siis \u00fcldjuhul tuleb see sellest, et meid on minevikus nende tunnete p\u00e4rast h\u00e4bistatud v\u00f5i lausa karistatud. Kui perekond\/s\u00f5brad\/kool\/\u00fchiskond ei kiida lapses midagi heaks, siis laps v\u00f5ib selle osa endast lihtsalt eemale l\u00fckata ja alla suruda. Ka t\u00e4iskasvanuna j\u00e4tkame me selle osa allasurumist, kuigi olukord ja keskkond v\u00f5ib olla muutunud. Me ei luba endal teiste inimeste ees nutta, kui meid lapsena nutmise p\u00e4rast h\u00e4bistati. Me ei julge astuda lavale, kui meid lapsena esinemise p\u00e4rast h\u00e4bistati. Me ei armasta oma keha, kui meie keha juba lapsena kritiseeriti. Neid n\u00e4iteid v\u00f5iks l\u00f5putult tuua. Lapsena kritiseerivad meid teised ning t\u00e4iskasvanuna j\u00e4tkame me enda kritiseerimist ise<\/strong>.<\/p>\n

Kuidas me saame ennast tervendada?<\/h2>\n

Me saame alustada sellest, et hakkame m\u00e4rkama enda juures neid asju, mida me endas valeks teeme. Hakkame m\u00e4rkama tundeid, mida me arvame, et me ei peaks tundma. Hakkame m\u00e4rkama soove ja unistusi, mida me arvame, et me ei tohiks omada\u2026 Ja k\u00fcsitleme k\u00f5iki neid. Kas ma t\u00f5esti peaksin tundma piinlikkust sellep\u00e4rast, et ma nii tunnen? Kas ma t\u00f5esti peaksin ennast tagasi hoidma enda unistuste poole liikumisel? Kas ma t\u00f5esti peaksin oma keha kritiseerima? Teadvustamine on esimene oluline samm<\/strong>. Seej\u00e4rel saame me hakata valima teistmoodi k\u00e4itumise. Me saame hakata endaga pehmemalt ja hoolivamalt r\u00e4\u00e4kima, ennast paremini toetada.<\/p>\n

Sisemine kriitik pole meie vaenlane<\/h2>\n

\"SisemineJa kuidas minu lugu j\u00e4tkub? Lisaks haavatavale osale, m\u00e4rkasin endas ka kritiseerijat ning p\u00fc\u00fcdsin teda m\u00f5ista. Sisemine kriitik soovis mind lihtsalt kaitsta sel hetkel. Iseennast kritiseerides me loodame alateadlikult v\u00e4ltida v\u00e4ljastpoolt tulevat kiiritkat v\u00f5i m\u00f5nda muud soovimatut tagaj\u00e4rge. Seega, meie sisemine kriitik ei ole oma olemuselt tegelikult meie vaenlane, vaid kritiseerib, sest ta arvab, et kriitika aitab meid<\/strong>. Ma kuulasin, m\u00f5istsin ja valideerisin ka sisemise kriitiku tundeid. Ta lihtsalt kartis, et jagades seda pettumust s\u00f5braga, v\u00f5ib s\u00f5bra arvamus minust muutuda ja see suhte ohtu seada. Arvestades minu mineviku kogemusi, oli loomulik, et minu sisemine kriitik seda kartis.<\/p>\n

Lahingu l\u00f5petamine<\/h2>\n

Mu s\u00f5ber vastas mulle m\u00f5ni tund hiljem. Ta ei h\u00e4bistanud mind minu tunnete ja nutmise p\u00e4rast. Ta hoopis valideeris mu kurbust ja pettumust ning pakkus mulle tuge. Talle oli t\u00e4iesti okei, et ma olin seda poolt talle endast n\u00e4idanud.\"Sisemise<\/p>\n

Siiski, juba enne kui s\u00f5ber vastas, olin ma j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et hoolimata tema vastusest olin ma teinud ennast armastava otsuse. Ma l\u00f5petasin \u00e4ra enda haavatava osa eemale l\u00fckkamise ja allasurumise ning j\u00f5udsin sisemise rahuni. Ma olin endaga kohal ja toetasin ennast ning oma sisemist last. Ma olin l\u00f5petanud sisemise v\u00f5itluse ja lahingu iseendaga ning tundsin ennast palju paremini<\/strong>.<\/p>\n

 <\/p>\n

Lisalugemist:<\/p>\n