Skip to content
Tuuli Vahtra
Teraapia, nõustamine ja coaching. Grupisündmused ja eneseareng.
Tuuli VahtraTuuli Vahtra
  • Esileht
  • Terviklikkuse teraapia
  • Eravastuvõtt
  • Sündmused
  • Tagasiside
  • Minust
  • Blogi
  • Kontakt
  • ENGLISH
  • Esileht
  • Terviklikkuse teraapia
  • Eravastuvõtt
  • Sündmused
  • Tagasiside
  • Minust
  • Blogi
  • Kontakt
  • ENGLISH

uued teadmised

Piinlikkus tunnete näitamise pärast

Kui tunneme piinlikkust pärast tunnete näitamist

14. apr 2020

Kas oled tundnud piinlikkust või kahetsust saadetud sõnumi pärast? Või sellepärast, et näitasid oma pettumust ja kurbust? Jagan, mida mina sellest õppisin.

Read more
Minu aasta 2019 piltides

Aitäh, 2019!

4. jaan 2020

Minu 2019. aasta märksõnadeks on uued algused, sügavus ja ühendus. Aasta kokkuvõtteks pilte otsides haaras mind …

Read more
←12←
Autumn colors and berries. While deciduous forests Autumn colors and berries. While deciduous forests and gardens have turned into a colourful display, pine and spruce forests remain green. It is beautiful to see such contrasts in our small country. --- Sügise värvid ja viljad. Kui lehtmetsadest ja aedadest on saanud värvide mängumaa, siis okasmetsad on endiselt rohelised. Põnev on näha sellist kontrasti meie väiksel Eestimaal. #sügisvärvid
[ENG ↓] Kust karm sisemine kriitik tuleb?  Eelmis [ENG ↓] Kust karm sisemine kriitik tuleb?  Eelmises postituses kirjutasin sellest, kuidas märgata, millal enesekriitika meid aitab ja millal sisemist rünnakut meenutama hakkab. Seekord vaatame lähemalt, miks sisemine kriitik nii tegutseb. Sisemine kriitik ei ole oma olemuselt meie vaenlane. Sügavamalt uurides leiame tihti, et ta kritiseerib, sest ta arvab, et kriitika aitab meid. Olen nii enda kui ka klientidega töö kogemusest ikka ja jälle tõdenud, et tavaliselt soovib sisemine kriitiline hääl meid lihtsalt kaitsta. Kriitiku jaoks tundub see tõenäoliselt parim võimalik viis või ta lihtsalt ei oska veel teisiti. Sisemine kriitik võib tegutseda mineviku haigetsaamisi ja ohukohti silmas pidades, olemata teadlik, et tänasel päeval võib meie elus olla rohkem võimalusi. Karusellis kirjutan lähemalt, kuidas meie varasemad kogemused sisemist kriitikut kujundavad ja miks tema püüd kaitsta võib hakata meid hoopis piirama. Lisaks jagan küsimusi, mis aitavad mõtiskleda selle üle, kelle häält meie sisemine kriitik meenutab. Aga kuidas sisemisele kriitikule läheneda, teda tundma õppida ja koostööle saada? Sellest lähemalt järgmises postituses. Kas sina mäletad, millal hakkasid enda kohta esimesi kriitilisi asju ütlema? --- [ENG] Where does a harsh inner critic come from? Our inner critic is not inherently our enemy. It often believes that criticizing us is the best way to protect us from rejection, shame, failure or getting hurt again. Our inner critical voice is often shaped by past experiences, including the way others once spoke to us. But even when it tries to protect us, it can also hold us back, especially when it responds to old fears rather than our present reality. In this carousel (in Estonian), I explore these patterns and share some questions to help you reflect on whose voice your inner critic may resemble. In the next post, I'll explore how we can better understand our inner critic and build a more cooperative relationship with it.
Konstruktiivne kriitika võib olla kasulik ja edasi Konstruktiivne kriitika võib olla kasulik ja edasiviiv jõud. Aga kust läheb piir, kus kriitika enam ei aita, vaid hakkab meile haiget tegema? Olen korduvalt kuulnud inimesi ütlemas: „Kui ma endaga karm ei oleks, siis ma ei saaks midagi tehtud.“ Paljudele on see üks peamistest viisidest, kuidas ollakse harjunud ennast motiveerima. Ja on täiesti arusaadav kasutada midagi, mis mingil määral on toiminud, eriti kui paremat lahendust pole veel leitud. Samas võib see, mis meid ühelt poolt tagant sunnib, teiselt poolt ka haiget teha. Kui oleme enda suhtes karmid kriitikud, siis samal ajal oleme ka selle karmi kriitika vastuvõtjad. Tihti tähendab see jätkamist mustriga, kus kunagi meiega liiga karm oldi. Aga üks osa meist võib tajuda seda rünnakuna ning sisemine motivatsioon võib sellest hoopis väheneda.  Suur enesekriitilisus võib viia ka närvisüsteemi tardumiseni ja selleni, et midagi ei suuda enam teha. Ja soovin lisada, et karm kriitika ei ole sama mis kõrged standardid. On väga okei tahta palju saavutada, oma vigu analüüsida ja endale kõrgeid standardeid seada. Küsimus on pigem selles, kuidas me selle juures endasse suhtume ja endaga räägime.  Ka uuringute järgi seostub suurem enesekriitilisus rohkema edasilükkamisega (Powers jt, 2007). Samal ajal võib enesekaastundlikum suhtumine pärast viga või ebaõnnestumist suurendada soovi ennast parandada (Breines ja Chen, 2012).  Ja eks ka sisekõne muutmine on teekond, milles tasub endaga mõistev olla, tean seda nii enda kogemusest kui ka tööst inimestega. 🙂 Need küsimused võivad aidata märgata, kas sisemine kriitika on veel konstruktiivne või karmiks muutunud: ✓ Kas analüüsin konkreetset tegu või teen sellest järelduse kogu enda kohta? Näiteks „ma tegin vea“ või „mis mul viga on“. ✓ Kas saan pärast olukorra analüüsimist edasi liikuda või jääb kriitika tundideks või päevadeks ketrama? ✓ Kas kriitika aitab mul midagi parandada või tekitab juurde sisemist pinget ning teeb tegutsemise raskemaks?  ✓ Kas räägiksin samamoodi inimesega, kellest hoolin? Aga kust karm sisemine kriitik üldse tuleb? Ja kuidas talle läheneda võiks?  Sellest kirjutan järgmistes postitustes. Mis aitab sul märgata, kui oled endaga liiga karm?
Kui tihti me mõtleme teise inimese kohta midagi he Kui tihti me mõtleme teise inimese kohta midagi head, aga jätame selle ütlemata? Minu juurde jõuab üpris tihti inimesi, kes tunnevad, et neid ei märgata või nende panust ei hinnata piisavalt. Seda nii eraelus kui ka töökeskkonnas. Tunnustus ja tänamine võivad tunduda väikese asjana, aga nende puudumine võib ühel hetkel suureks teemaks saada. Eriti kui oleme üles kasvanud keskkonnas, kus kiitus ja teise kohta hea sõna ütlemine polnud normiks. Või ka siis, kui alles õpime, kuidas üldse ennast tunnustada. Samas ei pruugi ka tunnustuse väljendamine alati lihtne olla või selle puudumine tähendada hoolimatust. Kui me pole harjunud oma märkamist sõnadega väljendama, võib see alguses tekitada kohmetust või tunduda ebamugav. Võime karta ennast rumalaks teha või teisele piinlikkust valmistada. 🫣 Samal ajal näitavad uuringud, et partneri poolt hinnatuna tundmine seostub suurema läheduse ja pühendumusega. Ja tööl hinnatuna tundmine omakorda suurema tööga rahuloluga. Kuidas siis öelda peas olnud häid mõtteid välja? Alustamiseks võivad sobida ka väikesed märkamised. Sellised, mida võidakse iseenesestmõistetavana võtta, aga mille nimetamine võib teisele palju tähendada. Näiteks: „Aitäh, et võtsid aega sel teemal kaasa mõtlemiseks.“ „Aitäh, et õhtusöögi valmistasid.“ „Nii tore, et seda meeles pidasid.“ „Ma hindan sinu põhjalikkust.“ „Sa oskad nii hästi teisi kaasata.“ Järgmise sammuna võime lisada, mida see meie jaoks tähendab või kuidas meile mõjub. Näiteks: „… Sinuga arutamine aitas mul …“ „… Nii hea on koju tulla, kui …“ „… See tekitab minus tunde …“ „… Sinu põhjalikkus aitab mul endal …“ „… Tunnen suuremat kuuluvust ja see …“ Me võime teist inimest ja tema panust hinnata, aga kui see jääb väljendamata, ei pruugi tema seda teada ega kogeda. Või mõnikord eeldame, et kui oleme seda korra öelnud, siis sellest juba piisab.  Kas sul tuleb praegu meelde mõni inimene, kelle kohta oled viimasel ajal midagi head mõelnud, aga pole seda veel välja öelnud? Minul tuli seda postitust kirjutades meelde kohe paar inimest. 🙂  PS. Ja teiste tunnustamise kõrval on sama oluline ka iseenda tunnustamine ja oma panuse märkamine. Aga sellest juba mõnes järgmises postituses.
Malemäng õpetas mind mitu sammu ette mõtlema. Sise Malemäng õpetas mind mitu sammu ette mõtlema. Sisemine töö õpetas, kuidas seda oskust vahepeal kõrvale panna. Toon näite. Arutasin hiljuti kolleegiga ühte dilemmat – pidin valima kahe variandi vahel, millest kumbki ei tundunud päris õige. Me panime kirja kõik plussid ja miinused, aga siiski ei tulnud minusse mingit selgust. Mida rohkem üritasime analüüsida, seda kehvemini hoopis ennast tundsin.  Tegelikult tajusin juba enne, et selle küsimuse taga on ka tunne ja mineviku haigetsaamine, mida see teema minus mingil tasandil torkas. Mida rohkem me analüüsimisega jätkasime, seda tugevamaks see tunne muutus. Sellistel hetkedel on minu jaoks tavaliselt järgmine samm panna analüüs kõrvale ja hoopis tunda. Ütlesin ka kolleegile, et mul ei ole mõtet seda praegu edasi analüüsida. Alles siis, kui olin endal lubanud neid tundeid tunda ja selle valukoha läbi protsessinud, läks kõik kuidagi kergemaks ja selgemaks. See ei tähenda, et oleksin tunde pealt reageerinud. Pigem seda, et tegin ka sellele poolele endast ruumi ning sain terviklikuma pildi. Ka töös inimestega näen midagi sarnast tihti. Me võime oma olukorda ja mustreid väga hästi mõista, aga alati ei vii põhjalikum analüüs meid enam edasi. Ühel hetkel võib arutlusest väheks jääda ja meil on vaja hoopis tunda, märgata oma kehas ja närvisüsteemis toimuvat ning teha hoolivat ruumi sellele, mis sügavamalt meie tähelepanu vajab. Näiteks võib sügavamaks kihiks olla läbikogemata tunne, täitmata jäänud vajadus või lõpetamata jäänud kaitsereaktsioon haiget teinud olukorrast. Kui see vajalikku tähelepanu saab, võib teema muutuda kergemaks ja tekkida ka uus selgus. Ja muidugi on elus ka analüüsil oma oluline roll. Mulle tundub, et need ei ole kaks vastandlikku maailma. Ühelt poolt ratsionaalne mõtlemine, analüüsimine ja seoste märkamine ning teiselt poolt tunnete tundmine, kehas toimuva kogemine ja sisetunde kuulamine on mõlemad olulised. 🙂 Ma usun, et need saavad koos eksisteerida ja teineteist täiendada. Mis sina arvad? Ja kumb sulle loomulikumalt tuleb – mõtlemine või tunnetamine? 📸 Pildil olen roosa dressikaga, umbes 22 aastat tagasi
Kas oled kaasregulatsioonist varem kuulnud või tul Kas oled kaasregulatsioonist varem kuulnud või tuleb sul meelde hetki, kus seda kogenud oled?  Kaasregulatsioon võib juhtuda näiteks hetkedel, kus keegi raskel hetkel meie kõrval istub, meid kallistab või meie mure ära kuulab, jäädes ise rahulikuks ja toetavaks. Teise inimese hooliv kohalolu, ilma et ta hinnanguid annaks või meid kritiseeriks, võib tekitada tunde, et me ei ole oma kogemusega üksinda. Võib hakata kergem ja vaikselt suureneda tunne, et me saame hakkama. Osa sellest suhtlusest toimub ka sõnadeta. Uuringutes on leitud, et suhtluse ajal inimeste närvisüsteemid võivad teineteist mõjutada. Näiteks võivad hingamine, südametegevus või rahunemine teatud määral teise inimesega kooskõlastuda. Seda nähtust nimetatakse ka füsioloogiliseks sünkroonsuseks. Niimoodi võibki rahulikumas olekus inimene toetada ka teise inimese rahunemist. 💛 Kui soovid kaasregulatsioonist rohkem teada, kirjutasin kodulehele ka sel teemal artikli. Muu hulgas sellest, mida võib kaasa tuua kaasregulatsiooni vähesus, kuidas puudu jäänud kogemusi ka täiskasvanueas on võimalik juurde luua, millal kaasregulatsioonist üksi ei piisa ning kuidas ka loomad ja loodus saavad enesetoetusele kaasa aidata.  Pikem artikkel: https://tuulivahtra.com/et/kaasregulatsioon/ (kodulehe lingi leiad ka mu profiililt). ENG: The post is about co-regulation and its importance. #kaasregulatsioon #eneseregulatsioon #närvisüsteem #siseminetöö #enesearmastus
Follow on Instagram
©️ Tuuli Vahtra | Tuuli Coaching OÜ
  • Privaatsuspoliitika
  • Kasutustingimused
Privacy Policy and Terms of Service
Go to Top
Veebileht kasutab toimimiseks vajalikke küpsiseid. Kui klõpsad „OK“, annad nõusoleku kasutada ka küpsiseid veebilehe analüüsimiseks ja parendamiseks. Loe rohkem privaatsuspoliitikast.
OK
KeelduMuuda eelistusi
Privacy & Cookies Policy

Küpsiste kasutamine

See veebileht kasutab küpsiseid kahel eesmärgil. Vajalikud küpsised (alati lubatud) aitavad veebilehel korrektselt toimida. Valikulised küpsised (analüütika) aitavad mul mõista, kuidas veebilehte kasutatakse, et seda parendada.
Saad valikulised küpsised selles aknas igal ajal sisse (Enabled) või välja (Disabled) lülitada. Oma valiku salvestamiseks klõpsa "Save & Accept" (salvesta ja nõustu). Lisainfo: Privaatsuspoliitika ja Kasutustingimused.
VAJALIKUD KÜPSISED
Always Enabled
Vajalikud küpsised on vajalikud veebilehe põhifunktsioonide jaoks (nt turvalisus ja keele-eelistus). Need on alati lubatud.
VALIKULISED KÜPSISED
Valikulisi küpsiseid kasutatakse analüütikaks (nt Google Analytics), et mõista veebilehe kasutust ja seda parendada. Need küpsised salvestatakse ainult siis, kui annad selleks nõusoleku.
SAVE & ACCEPT