Kuidas traumaatilised läbielamised meie elu mõjutavad?

Kõik inimesed on oma elus kogenud traumaatilisi sündmuseid. Tõenäoliselt on sullegi loogiline, et trauma tekib füüsilisest ja vaimsest vägivallast ning sõjakoledustest. Kuid lapsepõlves võivad ka ratsionaalsele mõistusele mitte nii traumaatilisena näivad läbielamised põhjustada suurt emotsionaalset ja psühholoogilist valu. Näiteks, kui sa kaotasid väikse lapsena suures rahvamassis oma vanemad silmist, kui sind jäeti imikuna tundideks omapäi niiöelda tühjaks nutma, kui sulle sündis noorem õde/vend ja sa ei saanud korraga enam sama palju tähelepanu kui varem jne. Just lapsepõlves kogetud traumad on üldjuhul need, mis meie edasist elu enim mõjutavad.

Traumaatilises olukorras on inimese närvisüsteem üleküllastunud ning lülitub ellujäämisrežiimi. Inimene ei suuda olla kohal sellega, mis tema sees toimub, millised aistingud on tema kehas ja milliseid emotsioone ning tundeid ta kogeb. Kui last, kelle emotsioonide reguleerimine pole veel välja kujunenud, ei toetata sel hetkel ja olukord ei lahene tema jaoks, siis võib ta endaga toimuvast niiöelda välja lülituda (dissotsieeruda) ja/või need tunded alla suruda ning toimunu unustada. See on vajalik, et inimene jääks ellu, suudaks funktsioneerida ning eluga edasi liikuda. Sellises olukorras jääb mingi osa temast üle-aktiveeritud ning abituse kogemusse aga kinni, trauma salvestub kehas ja alateadvuses ning võib ka aastakümneid hiljem probleeme põhjustada.

Lahendamata trauma sümptomid

Lahendamata psühholoogiline trauma võib meie elus väljenduda näiteks järgnevalt:

Tugevad emotsioonid ja käivitused

Lisaks nimetatud ja muudele psühholoogilise trauma sümptomitele, võid sa oma igapäevas kogeda tugevaid emotsionaalseid reaktsioone ehk käivitusi (inglise keeles – triggers). Käivitus on just kui emotsionaalne mälupilt minevikust, mis on kontekstist välja võetud. Käivitus tuleb üles, kui sinu aju seostab praeguses hetkes toimuvat mineviku läbielamisega. Sinus kerkivad üles samasugused emotsioonid, tunded või kehalised aistingud, isegi kui see ei tundu ratsionaalsele mõistusele antud olukorda arvestades üldse loogiline.

Näiteks võib mehel tekkida tugev negatiivne reaktsioon ja ärevus, kui ülemus kutsub teda endaga oma kabinetti vestlema, sest temas aktiveerub mälestus, kus isa kutsus ta teise tuppa ja karistas teda. Näiteks võib naine kogeda tugevat emotsionaalset reaktsiooni selle peale, kui temast möödub mees, kes kannab sama parfüümi, nagu kasutas mees, kes teda lapsepõlves väärkohtles. Näiteks võib inimene minna endast välja, kui kuuleb teisel pool aeda koera haukumas, sest temas aktiveerub mälestus sellest, kuidas koer teda lapsepõlves pures.

Kui oled emotsionaalselt käivitunud, on keeruline aru saada, et tegelikult ei pruugi sa reageerida nii tugevalt toimuvale olukorrale, vaid sinus võib olla üles tulnud mineviku lahenduseta jäänud situatsioon ja läbi selle võimalus ennast tervendada ning varasemas traumas lahendus luua.

Kuidas traumadest terveneda?

Traumaatlistest sündmustest tervenemiseks on erinevaid teraapiavorme ning meetodeid. Vaid vestluspõhises nõustamises/teraapias võivad sügavamad teemad jääda peitu, sest rääkides tegeleme eelkõige mentaalsete aspektidega ning ei pruugi ulatuda alateadvusliku meele ning kehamäluni. Seega on minu soovitus lisaks nõustamisele proovida ka mõnda sügavamat protsessi, nagu näiteks Terviklikkuse teraapia (The Completion Process), hüpnoteraapia või somaatilise kogemuse teraapia. Terviklikkuse teraapia kohta saad soovi korral lähemalt lugeda siit.

Lisalugemist ja viiteid teadusuuringutele trauma teemal leiad näiteks artklist: „PTSD (post-traumatic stress disorder) is not just for veterans, it’s a trauma disorder that affects millions”.