Kui tihti me mõtleme teise inimese kohta midagi head, aga jätame selle ütlemata?
Minu juurde jõuab üpris tihti inimesi, kes tunnevad, et neid ei märgata või nende panust ei hinnata piisavalt. Seda nii eraelus kui ka töökeskkonnas.
Tunnustus ja tänamine võivad tunduda väikese asjana, aga nende puudumine võib ühel hetkel suureks teemaks saada. Eriti kui oleme üles kasvanud keskkonnas, kus kiitus ja teise kohta hea sõna ütlemine polnud normiks. Või ka siis, kui alles õpime, kuidas üldse ennast tunnustada.
Samas ei pruugi ka tunnustuse väljendamine alati lihtne olla või selle puudumine tähendada hoolimatust. Kui me pole harjunud oma märkamist sõnadega väljendama, võib see alguses tekitada kohmetust või tunduda ebamugav. Võime karta ennast rumalaks teha või teisele piinlikkust valmistada. 🫣
Miks on tunnustamine suhetes ja tööl oluline?
Samal ajal näitavad uuringud, et partneri poolt hinnatuna tundmine seostub suurema läheduse ja suhtega rahuloluga. Üks eriti kõnekas 2022. a uuring (Gordon jt) leidis, et seos ebaõiglaseks tajutud kodutööde jaotuse ja madalama suhtega rahulolu vahel kadus nende puhul, kes tundsid, et partner neid hindab. Muidugi ei muuda see ebaõiglast jaotust heaks, aga näitab, kui suure kaitsetegurina võib hinnatuna tundmine suhetes toimida.
Ja kuidas on lood töökeskkonnas? Gallupi Q12 andmetel ütleb (nõustub täielikult) globaalselt ainult umbes 1 töötaja 4-st, et on viimase 7 päeva jooksul saanud hea töö eest tunnustust või kiitust. Kui suur osa heast tööst jääb ilmselt märkamata või vähemalt välja ütlemata. Ja see omakorda mõjutab tööga rahulolu.
Näiteid, kuidas teist inimest kiita ja tunnustada
Kuidas siis öelda peas olnud häid mõtteid välja? Alustamiseks võivad sobida ka väikesed märkamised. Sellised, mida võidakse iseenesestmõistetavana võtta, aga mille nimetamine võib teisele palju tähendada. Näiteks:
- „Aitäh, et võtsid aega sel teemal kaasa mõtlemiseks.“
- „Aitäh, et õhtusöögi valmistasid.“
- „Nii tore, et seda meeles pidasid.“
- „Ma hindan sinu põhjalikkust.“
- „Sa oskad nii hästi teisi kaasata.“
Järgmise sammuna võime lisada, mida see meie jaoks tähendab või kuidas meile mõjub. Näiteks:
- „… Sinuga arutamine aitas mul …“
- „… Nii hea on koju tulla, kui …“
- „… See tekitab minus tunde …“
- „… Sinu põhjalikkus aitab mul endal …“
- „… Tunnen suuremat kuuluvust ja see …“
Mida teha, kui tunnustuse väljendamine tekitab ebamugavust või vastumeelsust?
Kõigepealt võime proovida märgata, mis selle tunde all on. Kas kardame seda, et meie sõnad tulevad välja kohamakalt? Teise inimese reaktsiooni? Või on tunnustuse väljendamine meie jaoks lihtsalt nii harjumatu, et see tekitab ebamugavust, nagu iga uus asi alguses tekitada võib?
Juba oma hirmu või tunde paremini mõistmine võib tuua natukene kergendust. Järgmisena võime uurida, mis meid selle juures toetaks.
Me ei pea tingimata ootama, kuni see ebamugavus täielikult kaob. Võime alustada väikestest ehedatest märkamistest, näiteks inimesega, kelle juures tunneme end turvaliselt. Ja kui silmast silma ütlemine tundub esialgu liiga keeruline, on väga okei saata sõnum või kirjutada väike kiri. Kas või märkmepaberile kolm sõna. Aja jooksul võib tunnustuse väljendamine muutuda loomulikumaks.
Kui tunnustuse väljendamisel tekib suur pinge või kramp, võib selle taga olla ka mõni varasem valus kogemus. Näiteks võisime kunagi kogeda, et tunnustusele järgnes narrimine või öeldu meie vastu keeramine. Sellised kogemused võivad jätta jälje ning ka hiljem võib tunnustuse väljendamine tunduda ebaturvaline, isegi kui praegune olukord on hoopis teistsugune. Sel juhul võib olla abi sellest, kui uurime oma reaktsiooni natuke sügavamalt, otsime vajadusel tuge või alustame lihtsalt hästi väikeste sammudega.
Lõpetuseks
Me võime teist inimest ja tema panust hinnata, aga kui see jääb väljendamata, ei pruugi tema seda teada ega kogeda. Või mõnikord eeldame, et kui oleme seda korra öelnud, siis sellest juba piisab. Samas võib ka varasemast tunnustusest hoolimata olla hea ikka uuesti kuulda, et meid hinnatakse.
Ka väiksed regulaarsed märkamised võivad aidata meile olulistel inimestel tunda, et neid märgatakse ja nende panus läheb korda. Sellised hetked võivad tuua meie suhetesse rohkem soojust ja lähedust, olgu see siis kodus, sõprade seltskonnas või töökeskkonnas.
Kas sul tuleb praegu meelde mõni inimene, kelle kohta oled viimasel ajal midagi head mõelnud, aga pole seda veel välja öelnud?
Minul tuli seda teksti kirjutades kohe mitu inimest. 🙂
PS. Ja teiste tunnustamise kõrval on sama oluline ka iseenda tunnustamine ja oma panuse märkamine. Aga sellest juba mõnes järgmises postituses.